Eile oli praktika kōige kiirem päev ja olin eelroogade väljapanemuses üksi.Seda juba viimasel ajal tihti.Jälgin,et kõik vajalik on olemas ja kui mingi toit otsakorral toon juurde.Oma tööpinna hoian alati puhtana.Mitmed toitained said eile otsa,ei teagi miks?Kas neid oli vähem tellitud vōi oli suurem müük.Asjaajamine võtab ka siin pikalt aega,et köök toimiks paremini.Keelebarjäär on siin paljudel ja tihtilugu võtab kauem aega,mida keegi tegema peab.

Eile saime oma iseloomustused töökoha poolt.Minul oli kirjas muidugi keelebarjäär.Kutseoskuse tase on veel ruumi areneda.Seda kindlasti kuna uusi toite on väga palju ja erinevaid.Minu jaoks siin midagi väga õppida polnud.Lihtsalt Türgi köögis on spetsifilised toidud ja maitsed.Ühildusin meeskonnaga esimestel päevadel.Üldiselt jään igati rahule töökoha ja Londoni eluga.Isegi kahju on siit lahkuda.Jõudsin harjuda nii töö,türgi keele kui ka selle ilusa linnaga.🙂

Siinsest toidukultuurist ka veidike.Päris palju on türgikööke meie elurajoonis.Enamus kohas  pakutakse fisch & shipsi.Siin on tõsine soolapuudus ja toit valmistataksegi ilma soolata.Lisatakse küll teisi maitseaeined aga mitte soola.Üks päev käisime väljas söömas ja õnnestus süüa maitsvat ning piisava soolasisaldusega seenepastat.Koht oli ka väga viisakas ja puhas.Meie restoranis kasutatakse samuti soola väga vähe.Lisan ka ühe pildi,kus valmistan eelroogasid.

Olime 7 päeva järjest tööl kuna olid riigipühad ja paluti meid appi.Reedel olin eeroogades esimest päeva päris üksi ja ssin hakkama.Oli juba mõnus tunne olla tiimis ja täis tambiga.Eile õnnestus olla eelvalmistuses.Tegime Sigritiga burgeripihve.Tema veeretas pallid ja mina lasin masina vahelt läbi.Hiljem sain tükeldada sinulat,sellerit,paprikat.Sain ka seffilt komplendi,et kasutan nuga nagu proff ja saaksin türgikööki tööle küll.🙂

Esmaspäeval õnnestus meil isegi linnas ära eksida.Kuna olid riigipühad ja silla peal jooksu maraton.Bussis selgus ,et mingi maani ta enam edasi ei sõida.Teatas,et viimane peatus.Edasi tuli minna jala.Täpselt polnud teada kus olime ja nii see seiklus algas🙂Sel päeval jäime tööle hiljaks tund aega.Helistasime Jaanile,et annaks meie töökohtades teada hilinemisest.Kõik olid muidugi arusaajad  ja nii need bussid siin liiguvadki.🙂Kunagi ei tea,mis kell täpselt sihtkohta jõuad.
Järgmisel päeval tegime hilinenud tunni tööl tagasi.

Teen eelroogasid ja panen neid välja.Eile sain minagi trammi,siiani polnud seda tundnud.Köögis töötab peale minu 2 seffi ja 2 abikokka,nõudepesija.Kõik on muidugi ainult mehed.Muidugi on ka keelebarjäär.Kui türgi-inglise keelest  aru ei saa käin 2 korda mõnda asja ülevalt toomas.Rumal pea on jalgade nuhtlus🙂
Kuid harjutamine teeb meistriks.Vaikselt jäävad ka inglise keelsed toidunimed meelde ja õpin ka hääldamist .Muidugi saan ka vene keele praktikat palju kuna 3 inimest köögis oskavad ka vene keelt.
Kõik on siin muidugi väga viisakad ja pidevalt küsitakse kuidas mul läheb ja kas kõik on hästi.
Selline suhtlemine Londonis on vägagi enesest mõistetav.
Mulle väga meeldib siin elada ja töötada.

Mina  olen Merlin.Olen kokapraktikal Londonis.Oleme kolmekesi siin kokkadena.Töötame ühel tänaval kuid erinevates restoranides.Mina Troia vahemere köök ,Sigrit cucina ja Jaan Westminister restoranis.Tegemist kõigil Türgi köökideiga.